Elust enesest: kuhu ma kadunud olen?

november 23, 2014

Hei kullakesed, ma olen elus ja (peaaegu) terve ning täna tahaksin teile rääkida põhjusest, miks kolmapäevast alates blogis suur vaikus on olnud.
Asi on nimelt selles, et ajaring on jälle täitunud ning minul aastavõrra vanust juurde tulnud.


Sünnipäevahommiku suutsid mul eriliseks teha Maria ja Tristan, sest nad olid teinud mulle üllatuse, kästes panna end valmis 7.15, et kooli minna, kuid uksest välja astudes ootas mind hoopis minu armas noormees, koos puuviljakoti ja minu lemmikute, gerberadega :)
Samuti sain ma Marialt maailma kõige ilusama (korallroosa) rahakotikese, mis on lihtsalt kirjeldamatult ilus :)

(Teate see on küll ime, kuid ma tõepoolest suutsin omale kleidi selga ajada ja oma kolme kõige kallima klassiõega lisaks veel pildile ka saada!!!)

Mul on äärmiselt hea meel, et minu jaoks see päev niivõrd eriliseks tehti ning sellest annab mõista minu klass. Ma tõesti armastan neid, ma olen lihtsalt niivõrd heade inimestega ümbritsetud ning tänu neile on minu šokolaadivarude eest umbes täpselt pooleks aastaks muretsetud. Magusat on tõesti tõesti väga palju ning lisaks klassikaaslastele sain veel armsaid kinke koolikaaslastelt, sõbrannadelt ning ka trennikaaslastelt. Mainin ära ka Elisabethi isetehtud fotoraamatu, koos eriliste kirjutistega!!! Aitäh aitäh!!! :)

Ning nüüd lisan ma teile pildi oma kõige armsama Sassuga, sest saatuse tahtel oleme me (jälle!) koos ühes klassis ning terve gümnaasiumiaeg saan temaga koos pättusi teha. Minu armas ja kallis printsess!
(hihhi selfid on tehtud keemia tunnikeses, kus on telefoni kasutamine ülisalajane ettevõtmine, kuid me saime hakkama!)

Paljude jaoks oli see äärmiselt naeruväärne, et ma olen üks nendest kiviaja inimestest, kellel on lihtlabane nuppudega telefon (maailma parim telefon!) ning kuna see imehea tehnikavidin suutis hakata mind alt vedama, siis tuli ka minul sammuke nutimaailma astuda ning kingituseks sain üsnagi lihtsa Samsung Core LTE nutitelefoni, et sellega kõik vajalikumad toimingud korda saata.


Ning sünnipäevateema lõppu lisaksin ka teksti oma Facebooki seinalt, et anda edasi oma tänulikkust kõigile, kes minu jaoks oma panuse andsid, et see päev taaskord eriliseks teha: 
"Mul on hea meel, et mu ümber on nii palju imelisi inimesi veel imelisemate soovide, ülaltuste ja kinkidega. Aitäh, et tegite mu eilse päeva nii eriliseks, kuhjasite mind üle heade soovide, kallistuste ja maiustustega. Aitäh minu kallid sõbrad, õnnest mul järgneval aastal kindlasti puudust ei tule ja igapäevaste naeratuste eest olete te ka ilusti hoolt kandnud, aitäh aitäh aitäh!!! "

Lisaks kõigele luban teile, et olen sel nädalal ilusti olemas, hoolimata oma ülepeakuhjunud kohustustest, teie olete mulle olulised ning samuti ei suuda ma ilma blogimiseta olla!
Olge tublid!! :)
Eliise

You Might Also Like

0 comments